Monday, May 12, 2008

Ramsese vembud

Ramses väike, pruun koer ja tema peremees, kes pidas jahimehe ametit ja oli lühikest kasvu hakkasid metsa minema. Nad pakkisid asjad ja suundusid metsa poole. Nad hargnesid ja Ramses otsustas uinaku teha. Kui ta ärkas hakkas ta lilli noppima. Samal ajal hiilis sinna põder, kes hakkas Ramsese nopitud lilli sööma. Ramses põgenes ühele kivile, mis polnudki kivi vaid metssiga. Neil läks kakluseks ja metssiga lõi oma pea ära. Ramses põgenes jälle.

Thursday, May 8, 2008

Tähtpäevad

Emadepäev on maikuu teisel pühapäeval.
Emadepäev on hakatud tähistama 20. sajandil. Päev on koguni nii uus, et on lausa teada, millal seda Eestis esimest korda tähistati. Päeva sõnumiks on, et lapsed ja abikaasad tänavad emasid ja vanaemasid laste kasvatamise eest. Emadepäeva tähistati esmakordselt 10. mail 1908. aastal Ameerika Ühendriikides Lääne- Virginias Graftowi kirikus. Eestis tähistati seda päeva esmakordselt 1922. aastal Uderna koolis piduliku koosviibimisega, mille organiseeris Naiste Karskusliit Helmi Mäelo algatusel.
Mina: Tähistan seda päeva koos emaga.

Jaanipäev 24.06
Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga.
Mina: Tähistan seda päeva koos oma perega tuld tehes.

Jõulud on 21.–27. detsembril
(kristlikud jõulud 25.–27. detsembril) tähistatav püha, mille tähendus on inimeste jaoks erinev. Osade jaoks on see talvine pööripäev koos vastavate kommetega, osade jaoks Jeesuse sünnipäev, osade jaoks tähtpäev, mille kombestikus on tänapäevaks kokku põimunud muistne talvise pööripäeva tähistamine, kristlik Jeesuse sündimise tähistamine ning erineva algupäraga uuem kombestik nagu näiteks Coca-Cola kompanii reklaamidelt pärinev punase kuue ja valge habemega jõuluvana.
Mina: Tähistan seda päeva koos oma perega jõuluvana oodates.

Mardipäev - 10. november
Hingedeaja tõttu kehtis rida töökeelde - eeskätt lina ja villaga seotud naistetööd, kolistamine, et mitte häirida hingede rahu. Valmistati erilisi pühadetoite. Mardipäevast algasid tubased tööd ja talveaeg.
Mardipäev on tänini elav rahvakalendri tähtpäev. Eeskätt teame seda mardisantide ehk martide ringijooksmise tõttu.
Mina: Tähistan seda päeva sõpradega uste taga käies.

Lihavõtted (munapühad ehk ülestõusmispühad, kiigepühad, kevadpühad - liikuvad pühad, algavad esimesel täiskuupühapäeval pärast kevadist pööripäeva) - 22. märts ... 26. aprill
Päev tähistas Jeesuse Kristuse surnust ülestõusmist. Sellele järgnevad teine ja kolmas lihavõttepüha, mis lõpetasid paastuaja. Paljudel maadel on selle päeva nimetustes ja kombestikus säilinud paganlikke jooni ja tavasid. Lihavõteteks hangiti uued rõivad ja näidati neid teistelegi. Munad ja munavõi; õigeusu aladel, kuid 20. sajandil laiemaltki, pasha ja kohupiim.
Mina: Tähistan seda päeva koos oma perega mune värvides.


Isadepäev – novembrikuu teine pühapäev
Isadepäeval pole rahvatraditsioonis alust ja enamikus maades on seda hakatud tähistama 1970. aastatel, välja arvatud Ameerika Ühendriikides, kust tähtpäeva idee algupäraselt pärineb. Kuid sellest veidi hiljem. Selle tähtpäeva sihiks on süvendada isade ja laste suhteid. Paljud õppeasutused ongi selle kuulutanud isaga sportimise päevaks (vt lähemalt "Tähistamisest tänapäeval").
Mina: Tähistan seda päeva isaga koos olles.

Vastlapäev (lihaheitepäev, pudrupäev Lõuna-Eestis, liupäev Kirde-Eestis) - 8. veebruar ... 7. märts
Liikuv püha, noorkuu teisipäev seitse nädalat enne lihavõtteid, päev enne tuhkapäeva, algselt kolmepäevane kirikupüha enne suure paastu algust. Odrast vastlakaraski vahetasid 20. sajandil välja vahukoore- ehk vastlakuklid, Mulgimaal oli kombeks valmistada vastlakorpe. 19. sajandi tavade juurde kuulus äsjaküpsetatud leiva söömine, mida kasteti lihavedelikku. Söödud kontidele pandi nimed juurde ja kutsuti siis koer tuppa. Kelle kondi koer välja valis, see sai mehele.
Mina: Tähistan seda päeva vastlakukleid süües.

Volbripäev (töörahvapüha, maipüha) - 1. mai
Volbripäeva tähistamine volbrilaupäeval ehk 30. aprillil on linnades ja asulates tänapäeval saanud hoo sisse, alates 1980. aastatest tähistatakse seda päeva kõigi nõidade ja maagia päevana. Sel puhul korraldatakse (nõia)etendustega pidusid, tehakse lõket ja küpsetatakse vorstikesi või liha. Kindlasti on volbripäev üks neid päevi, mille kombestik on ajast aega tugevasti muutunud.
Mina: Tähistan seda päeva nii, et valmistan nõidu.

Kadripäev - 25. november
Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg kui maskeeritakse ja kogutakse andeid. Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga, samuti õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale lausuvad. Siiski on neiski tavades toimunud mitmeid muutusi.
Mina: Tähistan seda päeva sõpradega uste taga käies.


Aprillipäev, naljapäev - 1. aprill
Levis Eestis lõplikult 20. sajandil, kui aprillikaartide saatmine ja ninapidivedamised muutusid selle päevaga kokkukuuluvaks. Üsna kiiresti hakkasid levima ja muutusid populaarseks naljakaardid kirjaga 'Aprill! Aprill! Aprill!', mida saadeti sõpradele ja sugulastele. 1950. aastatel ja hiljem asendasid poekaarte fotograafide poolt ümberpildistatud vanad kaardid, kuid neid joonistati ka ise.
Mina: Tähistan seda päeva sõpradega naljatades.

Tuesday, April 29, 2008

Volbriöö

On tulemas volbriöö,
mul on olemas juba nõia vöö,
ning palju sitse,
vaja otsida veel sätse.
Nõia kaabut otsida on vaja,
ja valmis tuleb sätida maja.
Külalisi tulemas on palju,
siis saab palju ka nalju.
Pidu tulema saab tore,
sest riietus on kõigil kole!

Monday, April 28, 2008

Meil juhtub koolis nii naljakaid asju

Meil on väga tore inglise keele õpetaja kellega saab palju nalja. Nalja saab, aga ainult siis kui me head lapsed oleme. Ta on ka väga hea õpetaja. Tal on palju vahvaid asju inglise postereid ja käsnakalle asju.
Mulle meeldib see tund väga. Ma istun tema klassis kõige taga.

Monday, April 21, 2008

Peeter ja Liisa

Liisa on helde, virk ja rahutu tüdruk. Talle meeldib puhtus, ja ta vihkab kui midagi on kortsus.
Tal on suur vend Peeter, kes on õele vastand. Ta on kitsi, laisk ja ärev. Peeter armastab asju, mis on krobelised.Ta vanemad on rikkad ning ta isegi ei tea inimest, kes oleks puupaljas. Neil on avar korter, kus on värske õhk. Köögis on neil alati hapud kommid Liisa jaoks ja magusad Peetri jaoks.

Sunday, March 2, 2008

Mootorrataste ringrajasõit Pirital

Toimub mootorrataste võidusõit Pirital. Palju rahvast on seda vaatama tulnud. Rahvas elab oma lemmikutele kaasa. Rattad tuhisevad läbi õhu. Komentaatorid komenteerivad ja rahvas karjub.
Teepervel ootab palju rahvast. Nende seas on ka Liisija tema isa Ants. Ants töötab ajalehes ja peab fotosi tegema. Ta ronis puu otsa, et paremaid kaadreid saada.
Esimesed on juba finisis ja algab autasustamine. Südatakse tõrvikud ja hakkab padaad. Paul süütab suure tõrviku.
Kui paraad läbi saab peab linnapea kõne. Valgetes kostüümides naised naised puhuvad trompeteid. Siis hakkavad rahvariietes tantsima. Rahvas plaksutab meeletult.
Mulle tundub, et see oli tore üritus.

Monday, February 25, 2008

Minu tutvustus


Minu nimi on Mia. Ma olen 11. aastane ja käin viiendas klassis Gstav Adolfi Gümnaasiumis. Minu hobideks on tantsimine ja ujumine. Vabalajal meeldib mulle kuuleta muusikat. Mul ei ole õdesid ega vendi, aga selle eest on mul koer nimega Poisu.