Tähtpäevad

Emadepäev on maikuu teisel pühapäeval.
Emadepäev on hakatud tähistama 20. sajandil. Päev on koguni nii uus, et on lausa teada, millal seda Eestis esimest korda tähistati. Päeva sõnumiks on, et lapsed ja abikaasad tänavad emasid ja vanaemasid laste kasvatamise eest. Emadepäeva tähistati esmakordselt 10. mail 1908. aastal Ameerika Ühendriikides Lääne- Virginias Graftowi kirikus. Eestis tähistati seda päeva esmakordselt 1922. aastal Uderna koolis piduliku koosviibimisega, mille organiseeris Naiste Karskusliit Helmi Mäelo algatusel.
Mina: Tähistan seda päeva koos emaga.

Jaanipäev 24.06
Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga.
Mina: Tähistan seda päeva koos oma perega tuld tehes.

Jõulud on 21.–27. detsembril
(kristlikud jõulud 25.–27. detsembril) tähistatav püha, mille tähendus on inimeste jaoks erinev. Osade jaoks on see talvine pööripäev koos vastavate kommetega, osade jaoks Jeesuse sünnipäev, osade jaoks tähtpäev, mille kombestikus on tänapäevaks kokku põimunud muistne talvise pööripäeva tähistamine, kristlik Jeesuse sündimise tähistamine ning erineva algupäraga uuem kombestik nagu näiteks Coca-Cola kompanii reklaamidelt pärinev punase kuue ja valge habemega jõuluvana.
Mina: Tähistan seda päeva koos oma perega jõuluvana oodates.

Mardipäev - 10. november
Hingedeaja tõttu kehtis rida töökeelde - eeskätt lina ja villaga seotud naistetööd, kolistamine, et mitte häirida hingede rahu. Valmistati erilisi pühadetoite. Mardipäevast algasid tubased tööd ja talveaeg.
Mardipäev on tänini elav rahvakalendri tähtpäev. Eeskätt teame seda mardisantide ehk martide ringijooksmise tõttu.
Mina: Tähistan seda päeva sõpradega uste taga käies.

Lihavõtted (munapühad ehk ülestõusmispühad, kiigepühad, kevadpühad - liikuvad pühad, algavad esimesel täiskuupühapäeval pärast kevadist pööripäeva) - 22. märts ... 26. aprill
Päev tähistas Jeesuse Kristuse surnust ülestõusmist. Sellele järgnevad teine ja kolmas lihavõttepüha, mis lõpetasid paastuaja. Paljudel maadel on selle päeva nimetustes ja kombestikus säilinud paganlikke jooni ja tavasid. Lihavõteteks hangiti uued rõivad ja näidati neid teistelegi. Munad ja munavõi; õigeusu aladel, kuid 20. sajandil laiemaltki, pasha ja kohupiim.
Mina: Tähistan seda päeva koos oma perega mune värvides.


Isadepäev – novembrikuu teine pühapäev
Isadepäeval pole rahvatraditsioonis alust ja enamikus maades on seda hakatud tähistama 1970. aastatel, välja arvatud Ameerika Ühendriikides, kust tähtpäeva idee algupäraselt pärineb. Kuid sellest veidi hiljem. Selle tähtpäeva sihiks on süvendada isade ja laste suhteid. Paljud õppeasutused ongi selle kuulutanud isaga sportimise päevaks (vt lähemalt "Tähistamisest tänapäeval").
Mina: Tähistan seda päeva isaga koos olles.

Vastlapäev (lihaheitepäev, pudrupäev Lõuna-Eestis, liupäev Kirde-Eestis) - 8. veebruar ... 7. märts
Liikuv püha, noorkuu teisipäev seitse nädalat enne lihavõtteid, päev enne tuhkapäeva, algselt kolmepäevane kirikupüha enne suure paastu algust. Odrast vastlakaraski vahetasid 20. sajandil välja vahukoore- ehk vastlakuklid, Mulgimaal oli kombeks valmistada vastlakorpe. 19. sajandi tavade juurde kuulus äsjaküpsetatud leiva söömine, mida kasteti lihavedelikku. Söödud kontidele pandi nimed juurde ja kutsuti siis koer tuppa. Kelle kondi koer välja valis, see sai mehele.
Mina: Tähistan seda päeva vastlakukleid süües.

Volbripäev (töörahvapüha, maipüha) - 1. mai
Volbripäeva tähistamine volbrilaupäeval ehk 30. aprillil on linnades ja asulates tänapäeval saanud hoo sisse, alates 1980. aastatest tähistatakse seda päeva kõigi nõidade ja maagia päevana. Sel puhul korraldatakse (nõia)etendustega pidusid, tehakse lõket ja küpsetatakse vorstikesi või liha. Kindlasti on volbripäev üks neid päevi, mille kombestik on ajast aega tugevasti muutunud.
Mina: Tähistan seda päeva nii, et valmistan nõidu.

Kadripäev - 25. november
Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg kui maskeeritakse ja kogutakse andeid. Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga, samuti õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale lausuvad. Siiski on neiski tavades toimunud mitmeid muutusi.
Mina: Tähistan seda päeva sõpradega uste taga käies.


Aprillipäev, naljapäev - 1. aprill
Levis Eestis lõplikult 20. sajandil, kui aprillikaartide saatmine ja ninapidivedamised muutusid selle päevaga kokkukuuluvaks. Üsna kiiresti hakkasid levima ja muutusid populaarseks naljakaardid kirjaga 'Aprill! Aprill! Aprill!', mida saadeti sõpradele ja sugulastele. 1950. aastatel ja hiljem asendasid poekaarte fotograafide poolt ümberpildistatud vanad kaardid, kuid neid joonistati ka ise.
Mina: Tähistan seda päeva sõpradega naljatades.